Ameerikas sõidetakse autoga täiega. Vaat sellise 7-kohalise minibussiga Dodge Chrysler kimasime Chicagosse konverentsile.
Alguses läksime Morgantown (WV)-Columbus (Ohio)-Indianapolis (Indiana)-Chicago (Illinois). Eksisime korraks Toledos ka ära ja jõudsime Michigani
Tagasi tulime Clevelandi kaudu.
Üks ots on laias laastus ligi 900 kilomeetrit, seega terve päevatöö roolis - üle 10 tunni.
Aga sõita on mõnus ja lihtne, 70-75 miili (110-120 km/tunnis) ja muudkui põruta.
Teed on väga head ja hästi märgistatud. Autod on automaatkäigukastiga ja koos kiirusehoidiku ja navigaatoriga teeb sõidu väga mugavaks
Bensiin maksab kuskil 75 eurosenti liiter
Homme ootab 10 tundi autosõitu Chicagosse. Polegi veel niipalju korraga autoga sõitnud
Ameerikas elab 310 miljonit inimest. 60 aastat tagasi oli rahvaarv täpselt poole väiksem. Ehk siis rahvast on tulnud juurde igal aastal keskmiselt 2.5 miljonit inimest.
300 miljonist 72% on valged; 12.5% afroameeriklased; 5% asiaadid ja veel kõik ülejäänud.
Tehakse vahet ka lingvistilise päritolu järgi; selle alusel on 16% latiinosid (50 miljonit) ja siis kõik ülejäänud. Seega samastuvad latiinod hispaania keelega. 40 aasta pärast on latiinosid USAs arvestuslikult 30% ehk iga kolmas räägib hispaania keelt kodukeelena.
Kogu USA elanikkonnast 2 miljonit viibib või viibis eelmisel aastal aga vanglas.
Rahvastikust 76% on mitmesugused kristlased, 0.6% moslemid ja veel peale selle lõpmatu arv väiksemaid usulahke.
Ameeriklased elavad mere ääres. Mida sinisem-violetsem pilt, seda tihedam asustus. Mida
heledam, seda hõredam. Riigi keskosa os sisuliselt inimtühi ehk 1-4 inimest ruutmiili kohta.
Üks ruutmiil on 2.6 ruutkilomeetrit. Eesti asustustihedus on 31 inimest ruutkilomeetri kohta (mis on 0.38 ruutmiili).
Meie kant - West Virginia on ikka suht tiheastustusega - 3,500 inimest ruutmiili kohta. (Morgantown). Aga ei ole aru küll saada, kus need inimesd kõik on. Vist mäe taga....
2000 U.S. population density within each county in persons per sq. mile: Light to dark (yellow to blue): 1-4 (y), 5-9 (lt. green), 10-24 (teal), 25-49 (dk. teal), 50-99 (blue-green), 100-249 (blue), 250-66,995 (dark blue).
See puu on kuulus ameerika mägivaher ehk plaatan ehk sükomoor. Kui muud puud on juba lehes, siis vahtral läheb veel aega. Aga muidu jätkub kevad täie hooga
Ameerikas käiaks poes täiega. Kuna poed asuvad äärelinnades või kuskil mägestikus, siis ilma autota poodi ei pääse. Meie lähim pood on väga lähedal, aga jala sinna pole võimalik minna, sest poodi viib ainult maantee. Kõnniteid ei ole. Seega käime kõrvalasuvas poes kord nädalas ja bussiga. 
Aga muidu on pood nagu pood ikka. Erinevad on mõõtühikud. Kilode asemel on lb. ehk nael. Mis on enam-vähem pool kilo. Vedeliku mõõtühik on gallon (3.8 liitrit) ja oz ehk unts (30 grammi).
Hinnad on vist natuke kallimad kui Eestis. Mahlad on odvamad, aga puuvili kallim. Väga palju erinevaid värskeid salateid. Leib-sai väga palju kallim. Liha odavam. Vorst-sink on väga kehv, meie mõttes suitsuvorsti pole. Piim on väga hea ja odav. Saab osta aga 4 liitrit korraga. Kala on kallis.
Piimatooted on teistmoodi ja pole kohupiima. Aga on muud piimapõhised plöginad, millel pole viga. Jogurt on väga hea ja odav, müüakse ämber korraga.
Aga palju on sellist kama, mida Eestis (õnneks) ei ole. Kilomeetrite kaupa minged souste, konserve ja külmutatud asju. Ja kokat ja muud sarnast jama.
Kange alkohol (viin, konjak) on odavam kui Eestis. Odav alkohol - õlu ja vein on natuke kallim.
Mis käib ajudele on muidugi iga asja eraldi kilekotti pakkimine.
See on täiesti arusamatu ja mõttetu raiskamine. Aga nii on!
Ameerikas sõidetakse autoga täiega. Vaat sellise 7-kohalise minibussiga Dodge Chrysler kimasime Chicagosse konverentsile. 
Üks ots on laias laastus ligi 900 kilomeetrit, seega terve päevatöö roolis - üle 10 tunni. 
