Hommikul nägin, et väikesed pardipojad olid kanalisatsioonikaevu kukkunud ja pardiema prääksutas kanaliresti peal. Ilmselt olid pisikesed pardid vee äravoolu kanalisatsiooni ujunud mingi toru kaudu, kust ema läbi ei mahtunud.
Ega midagi, marssisin tuletõrjesse ja selgitasid asja. Tuletõrjujad ütlesid, et tavaline asi ja vaatavad üle. Õhtul koju minnes pardiema enam ei kaagutanud, loodetavasti läks päästeoperatsioon korda. Kuidagi helge tunne on!
No comments:
Post a Comment